Viimasel ajal olen sügavamalt vaadanud looduse kahte jõudu – naiselikku loovat energiat ja mehelikku hävitavat jõudu. Mu kaks viimast maali räägivadki sellest. Maalisin neid paralleelselt ja lõpetasin peaaegu korraga. Võib öelda, et need on paar – „Looduse loomus 1“ ja „Looduse loomus 2“.

Looduse loomus 2 õli vineeril 2025
Sellel maalil tõuseb hävituslik hiiglane üle metsa ja niidu koos oma veidrate kaaslastega. Just nagu Šiva – laastav jõud ilma isikliku kavatsuse ja süütundeta. Selles kaootilises liikumises on samas mingi mänguline ilu: meeldetuletus, et lagunemine puhastab pinnase uue korra ja uue sünni jaoks.
Meheks olemine on mulle loomulikult tuttavam. Olen ise tundnud seda survet, mida meestelt oodatakse, ja tean, kui kergesti võiks vahel “kork pealt ära lennata” ja midagi koledat juhtuda. Õnneks olen end aastate jooksul teadlikult arendanud ja püüdnud hoida vaimset tasakaalu. Me ei ole ju mingid terminaatorid – me oleme ka hoidjad ja ehitajad. Ka meestes on naiselik pool; ilma selleta oleks asjad väga halvasti.
Elades koos kolme naisega õpin iga päev naiseliku energia keelt. See on õrn ja samas võimas – loob ja hoiab, aga kui vaja, lööb välguna. Naised on minu jaoks olemuselt müstikud: šamaanid, nõiad, maagid, selgeltnägijad. Midagi, mis jääb mõistusele seletamatuks – täpselt nagu loodus.
Mu oma naisel on tugevad “nõia-eeldused”: tugev intuitsioon, suur tundlikkus energiate suhtes, tugev side loodusega. Lisaks suurepärane haistmine ja kuulmine. Looduses liikudes teab ta tihti, kust on loom hiljuti läbi läinud või kas keegi on parajasti läheduses.

Looduse loomus 1 õli vineeril 2025
See maal ei olnud algselt mõeldud rääkima naistest, aga nii ta läks. Abstraktse alusmaali – suitsujälgede, värvinirede ja pritsmete – seest hakkas tasapisi välja tulema figuur ja selle ümber meeleolu ja olustik.
Sellest sai looduse ja naiseliku jõu ühenduse portree ja manifest.