Looduse loomus 2 õli vineeril 2025

Sellel maalil tõuseb hävituslik hiiglane üle metsa ja niidu koos oma veidrate kaaslastega. Just nagu Šiva – laastav jõud ilma isikliku kavatsuse ja süütundeta. Selles kaootilises liikumises on samas mingi mänguline ilu: meeldetuletus, et lagunemine puhastab pinnase uue korra ja uue sünni jaoks.

Meheks olemine on mulle loomulikult tuttavam. Olen ise tundnud seda survet, mida meestelt oodatakse, ja tean, kui kergesti võiks vahel “kork pealt ära lennata” ja midagi koledat juhtuda. Õnneks olen end aastate jooksul teadlikult arendanud ja püüdnud hoida vaimset tasakaalu. Me ei ole ju mingid terminaatorid – me oleme ka hoidjad ja ehitajad. Ka meestes on naiselik pool; ilma selleta oleks asjad väga halvasti.

Elades koos kolme naisega õpin iga päev naiseliku energia keelt. See on õrn ja samas võimas – loob ja hoiab, aga kui vaja, lööb välguna. Naised on minu jaoks olemuselt müstikud: šamaanid, nõiad, maagid, selgeltnägijad. Midagi, mis jääb mõistusele seletamatuks – täpselt nagu loodus.

Mu oma naisel on tugevad “nõia-eeldused”: tugev intuitsioon, suur tundlikkus energiate suhtes, tugev side loodusega. Lisaks suurepärane haistmine ja kuulmine. Looduses liikudes teab ta tihti, kust on loom hiljuti läbi läinud või kas keegi on parajasti läheduses.

Looduse loomus 1 õli vineeril 2025

See maal ei olnud algselt mõeldud rääkima naistest, aga nii ta läks. Abstraktse alusmaali – suitsujälgede, värvinirede ja pritsmete – seest hakkas tasapisi välja tulema figuur ja selle ümber meeleolu ja olustik.

Sellest sai looduse ja naiseliku jõu ühenduse portree ja manifest.

The post Two paintings – two different forces appeared first on PRIIT PAJOS art.

Räägin pisut ühest oma viimasest 2024 aasta algul sündinud maalist, millele panin nime ”Mägijärve ääres”

Muidugi võikski pikemalt rääkida maalide ja nende pealkirjade seostest. Minule isiklikult on see alati pisuke probleem. Mõnikord on küll maalile nime andmine lihtne ja pealkiri tundub isegi olevat ainuvõimalik, aga pahatihti on just vastupidi. 

Traditsiooniks on saanud, et igal lapsel on nimi ja eks ta ole muidugi ka praktiline. Kes see ikka viitsiks jätta kõike meelde näiteks sündimise järjekorra numbrite järgi.

Kõnealusele maalile sai nimi pandud põhimõttel - vähem on rohkem. Kuna teos sai tegelastest, vormidest ja värvist küllaltki kirju, siis nimi tekkis maali keskse maastikupildi järgi- mediteeriva mehe portree mägise järve taustal.

Mulle tegelikult üldse ei meeldi maali juurde väga selgituseks rääkida ja seetõttu tunduvad ka kõik pealkirjad pisut ülearused.

Kui minu tavaline maaliloomise praktika on olnud ikka niiöelda keskselt kujundilt ääre poole, siis siin käisid asjad just vastassuunas.

Esmalt sündisid vineeri põletuspraktika käigus ümbritsevad vähem tähtsad tegelaskujundid ja alles siis hakkas tekkima keskne maali tasakaalustav ja kokkuvõttev tuum.

Pean veelkord ka selles loos mainima, kui vaimustatud ma olen põletustehnikat kasutama hakates enda jaoks avastatud uutest võimalustest. juhuu!

Kuna ka ise olen juba aastaid katsetanud erinevate meditatsioonipraktikatega ja sügavalt huvitatud teadvuse sügavamatest saladustest, siis nii on ka mediteerivad ja elu üle mõtisklevad tegelased minu maalidel loomulikud külalised.

Sama raske kui on meditatsioonikogemusest rääkida, on seda ka maalikeelde panna. Pealegi kipub iga kogemus olema erinev. Üks on küll kindel, et igaüks kes on proovinud meelt vaadelda, siis kohtub ta vägagi kiiresti isiklike ”deemonitega”. ”Deemon” on muidugi kujundlik sõna. Mittereligioosne vastav mõiste võiks siis olla ehk ”vaimne müra” või ”sundmõtlemine”.

Vastukaja kõne all olevale maalile on olnud väga mõjus. Paistab, et külmaks ei jäta küll ”Mägijärve ääres” mitte kedagi- mis on muidugi hea. Hindan väga oma kunstile saadud tagasisidet ja jälgin alati suure huviga vaatajate enesepeegeldusi teoste ees seistes.

Maali on võimalik näha kuni 7. aprillini minu isikunäitusel "PuuSüü" Tartu Kunstimajas Tartu Art House Estonia

The post By the mountain lake appeared first on PRIIT PAJOS art.

Viimasest isikunäitusest Eestis on neliteist aastat (!)

Pärast nii pikka pausi võiks ju tunda ebakindlust tulla tagasi kunstiskeenele. Pealegi tuli näituse tegemise võimalus ootamatult, napid neli nädalat ette tähtaega. Tunne on siiski üpris tugev. Endise kodulinna Tartu Kunstimaja väke saal on tuttav koht ja oma vaid 56m2 tõttu kergesti hallatav. Pigem on ootuselevus näha kogu olemasolevat uut maalikomplekti tervikuna ühes ruumis. Lisaks plaanin läheneda saali kujundusele enda jaoks uuenduslikult ja laiendada maalide dimensioone veidi väljaspoole raame.

Let`s see how this gonna turn out

Uus lähenemine maalimisele on toonud uusi mõtteid ka teoste eksponeerimise osas. Ei tasu siiski oodata midagi väga eksperimentaalset- leian, et maalid ise peavad kandma välja ka näituse iseenesest ja kõik muu olema toetaja rollis.

Näituse nimi on siis PuuSüü. Saate vast vihjest aru, olen kogunud näitusele oma puule ehk peamiselt vineerile maalitud teosed. Vineeri alusaterjalina hakkasin rohkem kasutama vist vahemikus 1998-2000. Puidu mustritesse armusin ära esmakordselt maalides teost ”Purjus Buddha”. Tollal ei taibanud või ei osanud neis kujundeis näha muud kui ilusat taustamustrit. Huvitav, et need jäi siiski alateadvusesse potensiaalina kummitama kuni tänaseni, kui olen leidnud võimaluse puusüüd konkreetsemalt enda kasuks ”tööle panna”.

2000 aastal maalitud ”Purjus Buddha” laenasin Tartu Kunstimuuseumilt näituse tarbeks ka välja. Respekt inimesele, kes tollal just selle teose ostu kasuks otsustas. Ise tollal ei arvanud ma sellest maalist väga palju. Teos on muide minu arvates ajaga läinud ka paremaks. Taust on tõmmanud nagu veidi tumedamaks ja mustrid seetõttu näitavad end jõulisemalt. Pealegi on buddha olnud üldse vaid paar korda näitustel välja panduna.

Aga tule vaatama ja loodan, et suudan pakkuda igal juhul Sulle elamuse.

Ole rõõmus,

Priit

The post Drunken Buddha and the rest appeared first on PRIIT PAJOS art.